Page 29 - Merimies 3 2016

TÖÖTUSKASSA TEAVITAB
Töötajad liiguvad –
kust riigist töötuskaitse?
B alti riikidest saabunud töötajate arv on transpordivaldkondades kasva- nud. Ebaselgust on põhjustanud küsimus, missugune riik maksab
liikuvatele töötajatele töötushüvitisi. Soome tööandja teenistuses töötaval ELi kodanikul tasub kuuluda Soome ameti- ühingusse ja töötuskaitse saamiseks peab ta olema Soome töötuskassa liige. Kui liige saadetakse töölepingu kehtivuse ajal sund- puhkusele või kui ta teeb tööd osalise tööa- jaga, maksab hüvitist alati töökohariigi töö-
tuskassa.
Pärast töösuhte lõppemist võetakse
töötamis- ja kindlustusperioodid arvesse selles riigis, kes hakkab töötajale töötushü- vitist maksma. Hüvitise maksmiseks te- hakse kindlaks, kas liige on tegelikult Soo- mes elav töötaja, kes saab töötushüvitist Soomest, või piiriülene töötaja, kellele maksab hüvitisi tema elukohariik. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt elab ja mille- ga tal on kindlad ja tihedad sidemed. Aju- tist elamist peetakse viibimiseks, mitte ot- seseks elamiseks.
Elukohakindlaksmääramiselvõetaksear- vesseinimesetöösuhteiseloomujakestust ning perekondlikke ja elamisega seotud asja- olusid, eriti elukoha alalisust. Kui töösuhe on lühike ja tähtajaline, võib oletada, et elukoha- riik jääb kogu töötamise aja jooksul samaks. Mida pikem töösuhe on, seda rohkem võib
oletada, et see näitab inimese alalist elamist töökohariigis. Kui pere on jäänud lähteriiki elama, võib oletada, et inimest tuleks pidada lähteriigis elavaks. Kui aga pere on kolinud töökohariiki – abikaasa näiteks töötab või õpib töökohariigis ja lapsed käivad seal laste- aias või koolis – võib oletada, et inimese elu- koht on töökohariigis. See, et isikul on kogu töötamise aja jooksul alaline eluase lähterii- gis, viitab sellele, et tal on kindlad ja tihedad sidemed lähteriigiga. Ainuüksi teave aadressi kohta pole otsustav selle küsimuse lahenda- misel, missugust riiki tuleks pidada isiku elu- kohariigiks.
Kui nii lähte- kui ka töökohariik teevad otsuse, mille kohaselt isikul ei ole õigust saada töötushüvitist, kuna tema elukohaks on määratletud teine Euroopa Liidu riik, la- hendavad nende ELi riikide vastavad ame- tiasutused koos isiku elukohariigiküsimuse ja üks nendest riikidest hakkab maksma isikule hüvitist.
Töösuhte lõppemisel on tähtis registree- ruda kohe tööotsijaks, et mitte oma hüvitis- te saamise õigust kaotada. Kui selle küsi- muse lahendamiseks, missugune riik hakkab hüvitist maksma, tuleb esmalt määratleda isiku elukoht, tasub registree- ruda kohe tööotsijaks mõlemas riigis. Kui isik on tööotsija ja muud eeldused on sa- muti olemas, võib Soomes maksta hüvitisi tagasiulatuvalt kolme kuu eest.
Lisateavet iga riigi rahvuslikke hüvitisi puudutavate seaduste kohta saab nende riikide töötushüvitist maksvatest asutus- test, Eestis näiteks Eesti Töötukassast (www.tootukassa.ee).
vaBa liiKuvus on üks Euroopa Liidu kesksemaid põhimõtteid. ELi riikide kodanikel on võimalus liiku- da tööle teistesse ELi liikmesriiki- desse. Selle vabaduse hulka kuulub õigus olla tööotsijaks teises ELi rii- gis. Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise all mõeldakse se- da, et ELis on koostatud ühised reeglid, millega kaitstakse inimeste Euroopas liikumisel nende õigusi sotsiaalkindlustusele. Töötamis- ja kindlustusperioode teises ELi riigis on võimalik võtta arvesse pärast lähteriiki naasmist sealt töötushüvi- tise taotlemisel. See on sätestatud nii sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise määruses (põhi- määrus) kui ka selle rakendusmää- ruses. Iga riik paneb aga siiski oma seadustega paika näiteks selle, keda kindlustus hõlmab, missuguseid hüvitisi makstakse ja missugused on hüvitise saamise eeldused.
2016 • 3 // MS 29
Tähtis teave eesti keeles. Tasub lugeda!